Other translations of this page: None.

2006.aasta uurimisteemad

  • Kõne temporaalse struktuuri uurimine ning modelleerimine eesti normkõnes ja aktsendiga kõnes
  • Kõnesignaalide analüüs mürakeskkonnas

2006.a tulemused

Kõne temporaalse struktuuri uurimisel on käsitletud kolme alateemat

1. Mikroprosoodilised variatsioonid
Kõnesünteesi prosoodiamudelites modelleeritakse eelkõige suprasegmentaalseid nähtusi, mikroprosoodilisi variatsioone enamik mudeleid ei sisalda. Samas on just mikroprosoodiat peetud oluliseks loomulikuma sünteeskõne genereerimisel. Uurimaks mikroprosoodilisi variatsioone loomulikus kõnes, analüüsiti eesti vokaalide mikroprosoodilisi tunnuseid CVC-kontekstis ja mõõdeti vokaalide omakestuste ning põhitooni väärtusi.
Tulemused on kooskõlas mitmete teiste keelte kohta esitatud andmetega – kõrgete vokaalide omakestused on väiksemad ja põhitooni sagedus on kõrgem kui madalate vokaalide vastavad parameetrid. Samuti näitasid mõõtmistulemused, et mikroprosoodilised variatsioonid on mõõdetavad eelkõige laboratoorses kõnes (näiteks CVC-silpide lugemine), kuid tõenäoselt on maskeeritud loomuliku teksti lugemisel ja spontaanses kõnes.
Antud valdkonnas on sõlmitud koostööleping Joensuu Ülikooliga (prof. Stefan Werner).

Tulemused on esitatud publikatsioonis:
Meister, Einar; Werner, Stefan (2006). Intrinsic microprosodic variations in Estonian and Finnish: acoustic analysis. In: Fonetiikan Päivät 2006 = The Phonetics Symposium 2006: (Toim.) Aulanko, R.; Wahlberg, L; Vainio, M. Helsinki: University of Helsinki, 2006, (Publications of the Department of Speech Sciences, University of Helsinki), 103 - 112.

2. Spontaanse kõne (loengukõne) temporaalne struktuur
Spontaanse kõne uuringud on näidanud, et selle temporaalne struktuur erineb oluliselt loetud kõne ajalisest struktuurist. Viimastel aastatel on ilmunud mitmeid tähelepanuväärseid töid loetud eestikeelse kõne temporaalse struktuuri kohta (põhiautoriteks M.Mihkla, H.Pajupuu jt), kuid eesti spontaanse kõne ajalist ehitust on käsitletud vaid üksikutes töödes.
Projekti raames on saadud esimesi tulemusi (koostöös P.Lippus'ega TÜst) eesti spontaanse kõne ajalise struktuuri kohta ja esitatud hierarhiliste üksuste (hingamisgrupp, intonatsiooniüksus) temporaalsed mallid.

3. Aktsendi akustilised tunnused
Vene aktsendi akustilise analüüsi tulemusena on leitud, et tüüpilisteks aktsendi tunnusteks on kõne temporaalse struktuuri, häälikute kvaliteedi ning rõhku ja palatalisatsiooni kirjeldavate parameetrite hälbed võrreldes eesti normkõnega.
Aktsendiga kõne taju uurimisel testiti tajueksperimentide metoodikat ja leiti, et emakeelsed kuulajad on võimelised adekvaatselt hindama võõrkeelse aktsendi suurust ja et tajutud aktsendi suurusel on otsene seos akustiliste hälvete esinemissagedusega.

Tulemused on esitatud publikatsioonides:
Meister, Lya (2006). Vene aktsent eesti keele : akustilise analüüsi tulemusi. Metslang,H.; Langemets,M. (Toim.). Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 2 = Estonian papers in applied linguistics 2 (131 - 152). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Meister, Lya (2006). Assessment of the degree of foreign accent: a pilot study. In: Fonetiikan Päivät 2006 = The Phonetics Symposium 2006: (Toim.) Aulanko, R.; Wahlberg, L; Vainio, M.. Helsinki: University of Helsinki, 2006, (Publications of the Department of Speech Sciences, University of Helsinki), 113 - 119.

Kõnesignaalide analüüs mürakeskkonnas

Uuriti erinevate kõnekvaliteedi automaatse hindamise algoritmide tööpõhimõtteid ja viidi läbi eksperimente PESQ-algoritmi (Perceptual Evaluation of Speech Quality) adekvaatsuse hindamiseks erinevate signaali moonutuste ja kodeerimisviiside korral.

 
projects/variatiivsus/tulemused2006.et.txt · Last modified: 2008/02/22 12:53 by einar