Other translations of this page: None.

2008.a ülesanded

Kõne mikroprosoodiliste nähtuste uurimine

  • Tajueksperimendid vokaali omakestuse ja kvaliteedi vaheliste seoste uurimiseks.

Loengukõne prosoodilise struktuuri uurimine

  • Prosoodiliste üksuste süntaktiliste ja akustiliste tunnuste seosed; prosoodiliste rühmade piiritunnuste analüüs. Kavas on rakendada andmekaevanduse meetodeid segmenteeritud kõnematerjali kestusanalüüsil kirjeldamaks erinevate kõnesegmentide (häälik, silp, sõna, prosoodiline rühm) temporaalseid variatsioone.

Aktsendiga kõne uurimine

  • Eesti vokaalikategooriate ja kestusastmete taju.

2008.a tulemused

Kõne mikroprosoodiliste nähtuste uurimine

Uuriti vokaali omakestuse rolli vokaalikvaliteedi tajumisel. Hüpoteesi kohaselt tajutakse vokaalikategooria piiril pikema omakestusega vokaali madalama vokaalina, see leidis kinnitust tajueksperimentides vokaalide /i/-/e/ piiril (Werner, Meister 2008). Uurimaks, kas omakestuse roll vokaalikategooria tajus on universaalne, viidi läbi tajueksperimendid vokaalipaaridega /i/-/e/, /ü/-/ö/, /u/-/o/, /e/-/ä/ ja /o/-/a/. Selleks sünteesiti stiimulikorpus (kasutades Klatt’i formantsünteesi mudelit), mille abil viidi läbi tajueksperimentide seeria 10 eesti emakeelega (5 meest, 5 naist) katsealusega. Esimeses eksperimendis määrati kõigi katsealuste individuaalsed vokaalikategooriate piirid, tulemuste põhjal valiti järgnevaks eksperimendiks iga katsealuse puhul neli kõige ebamäärasema kvaliteediga stiimulit. Teise eksperimendi jaoks sünteesiti valitud kolme stiimuli baasil erineva kestusega vokaalid, kusjuures stiimulite kestust muudeti 60st kuni 140 ms-ni 20 ms kaupa, kokku 100 (5 vokaalipaari x 4 stiimulit x 5 vokaalikestust) erinevat stiimulit.
Tajukatse tulemused näitasid, et vokaalikvaliteedi taju ja vokaali kestuse vahel on oluline seos – pikemad vokaalid tajutakse madalama, lühemad kõrgema vokaalina. Kõrge-keskkõrge vokaalipaaride (/i/-/e/, /ü/-/ö/, /u/-/o/) puhul oli kestuse ja kvaliteeditaju seos tugevam kui keskkõrge-madal vokaalipaaride (/e/-/ä/, /o/-/a/) korral. Tulemuste erinevust on võimalik selgitada vokaalide erineva foneetilise kaugusega, nimelt on kõrge-keskkõrge vokaalipaari vokaalide foneetiline kaugus väiksem kui keskkõrge-madal vokaalipaaride puhul. Väiksema foneetilise kauguse puhul on vokaali omakestus lisatunnuseks, mis aitab vokaale paremini eristada; suurema foneetilise kaugusega vokaalide korral on spektraalne informatsioon piisav vokaalikategooria tuvastamiseks ja vokaali omakestus mõjutab taju vähem.

Tajueksperimentide ettevalmistamisel vokaali omakestuse ja kvaliteedi vaheliste seoste uurimiseks sõna kontekstis selgus, et formantsünteesi meetodil genereeritud CVC-segmentide kvaliteet on liialt tehislik ja tajuotsustust võivad mõjutada sünteesi artefaktid. Seetõttu on stiimulikorpuse loomisel on aluseks võetud loomuliku kõne segmendid, milles vokaali kestust ja formantstruktuuri modifitseeritakse erinevate signaalitöötlusmeetoditega.
Korpus valmib ja eksperimendid viiakse läbi 2009. aastal.

Loengukõne prosoodilise struktuuri uurimine

On testitud klasteranalüüsi meetodite rakendusi erinevates tarkvarapakettides (SPSS, SAS, R) ja alustatud eksperimentaalse tööga.

Aktsendiga kõne uurimine

Esimese alateemana uuriti eesti ja vene emakeelega keelejuhtide eesti vokaalikategooriate taju. Võõrkeele häälikusüsteemi omandamine on otseselt seotud kõnetajuga ja sõltub sellest, kui lähedastena tajutakse emakeele ning sihtkeele akustiliselt ja artikulatoorselt sarnaseid häälikuid.
Hüpoteesi kohaselt tajuvad vene emakeelega kuulajad eesti vokaale /i/, /e/, /u/, /o/, /a/ ja /ä/ sarnaselt eesti keelejuhtidega, kuid probleemiks on vene häälikusüsteemi jaoks võõraste eesti vokaalikategooriate /ü/, /ö/ ja /õ/ eristamine, sest need on foneetiliselt lähedased vene /õ/-le.
Tajukatse tarvis sünteesiti neljaformandilised eesti vokaaliprototüübid ja vahepealse kvaliteediga stiimulid, muutes formantsageduste väärtusi kindla sammuga, nii et saadud stiimulijada moodustas vokaaliprototüüpide vahelises ruumis diskreetse rastri (16–18 stiimulit iga vokaalipaari vahel, kokku 14 vokaalipaari). Stiimulid esitati kuulajatele vokaalipaaride kaupa juhuslikus järjekorras ja neil tuli otsustada, millist vokaali kahest võimalikust nad tajusid. Katseisikutena osalesid 5 eesti emakeelega (2 meest, 3 naist) ja 9 vene emakeelega (4 meest, 5 naist) isikut vanuses 20 kuni 52 aastat, kõik kõrgharidusega.

Tajukatsed näitasid:

  1. eesti vokaalide /i, e, u, o, a, ä/ kategooriapiire tajuvad vene emakeelega keelejuhid sarnaselt eestlastega
  2. vokaalide /ü, ö, õ/ piirid on vene emakeelega katsealuste tajuruumis tunduvalt hägusamad

Esimesel juhul on tegemist eesti vokaalikategooriate assimileerumisega akustiliselt ja pertseptiivselt lähedaste vene vokaalivariantidega, teisel juhul on tegemist vene vokaalisüsteemi jaoks uute kategooriatega, mis osaliselt assimileeruvad vene /õ/-vokaaliga.
Uuringu tulemused on avaldamisel artiklis L.Meister „Eesti vokaalikategooriate piirid vene ja eesti emakeelega kõnelejate tajuruumis“, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 5, 2009.

Teise alateemana uuritakse eesti ja vene emakeelega keelejuhtide tajuerinevusi lühike/pikk kategooriate puhul. Eesti keeles on kestus fonoloogiline – eristatakse lühikesi ja pikki häälikuid, vene keeles ei ole kestusel fonoloogilist funktsiooni. Seetõttu võib eeldada, et vene emakeelega kõnelejad tajuvad eesti häälikute kestusopositsiooni erinevalt eesti emakeelega isikutest.

On kavandatud tajukatse, milles kasutatakse muutuva kestusega C1V(V)C2 sünteesstiimuleid. Sünteesiti neli stiimuliseeriat, milles V kestust (vokaal a) muudeti 60 ms kuni 230 ms sammuga 10 ms; C1 ja C2 (frikatiiv s) kestused fikseeriti järgmiselt:

  1. seeria: C1 = 100 ms, C2 = 120 ms
  2. seeria: C1 = 100 ms, C2 = 100 ms
  3. seeria: C1 = 100 ms, C2 = 80 ms
  4. seeria: C1 = 80 ms, C2 = 80 ms

Igas seerias on 18 stiimulit, seega kokku 72 stiimulit.
Katse käigus esitatakse stiimulid kuulajatele juhuslikus järjekorras, iga stiimul kordub katses kolm korda. Katseisik peab vastama, kas ta kuuleb sõna „sas“ või saas“.
Eksperimendis osalevad vähemalt 10 eesti ja 10 vene emakeelega isikut.

 
projects/variatiivsus/tulemused2008.et.txt · Last modified: 2009/02/26 16:43 by einar