Other translations of this page: None.

2009.a töökava

Kõne mikroprosoodiliste nähtuste uurimine

Jätkatakse vokaali omakestuse ja kvaliteedi vaheliste seoste uurimist sõna kontekstis. Selleks koostatakse stiimulikorpus modifitseeritud loomuliku kõne segmentidest ja viiakse läbi tajueksperimendid vähemalt 10 katsealusega. Teise alateemana uuritakse vokaalide formantsageduste variatsioone eri kõnestiilide korral (loetud kõne, loengukõne) ja testitakse erinevaid spektri normaliseerimise algoritme.

Loengukõne prosoodilise struktuuri uurimine

Erinevate prosoodiliste üksuste temporaalse struktuuri analüüsil rakendatakse klasteranalüüsi meetodeid, mille abil püütakse leida kõne ajalist struktuuri iseloomustavaid mustreid.

Aktsendiga kõne uurimine

Viiakse lõpule tajueksperimendid lühike/pikk kategooriate eristamiseks. Sünteesitakse stiimulikorpus vältetaju uurimiseks eesti ja vene emakeelega isikute korral ning viiakse läbi vastavad tajueksperimendid.

Tulemused

Kõne mikroprosoodiliste nähtuste uurimine

Vokaali omakestuse rolli uurimiseks sõna kontekstis kasutati meeskeelejuhi loetud CVCV struktuuriga sõnapaare kaga-kigi,paba-pibi, tada-tidi. Esimese silbi vokaali kestust muudeti vahemikus 100 kuni 190 ms sammuga 10 ms, ülejäänud segmentide kestused on kõigil stiimulitel konstantsed. Tulemusena saadi iga sõna kohta 10 stiimuliga jada, kus lühemate vokaalikestuste korral tajutakse struktuuri CVCV (esisilbi vokaal on lühike), pikemate korral aga CV:CV (esisilbi vokaal on pikk). Kuna /i/ omakestus on lühem kui /a/ omakestus, siis hüpoteesi kohaselt on lühike/pikk kategooriapiir /i/ puhul väiksema vokaalikestuse juures kui /a/ puhul. Tajukatses esitati stiimulid kuulajatele juhuslikus järjekorras, kuulaja ülesandeks oli otsustada, kas esisilbi vokaal on lühike või pikk. Kuue eesti emakeelega katsealuse tajutulemused kinnitavad püstitatud hüpoteesi - /i/ korral on lühike/pikk kategooria piir keskmiselt 10 ms lühema vokaalikestuse juures võrreldes /a/ lühike/pikk piiriga.

Loengukõne prosoodilise struktuuri uurimine

Tehti hulgaliselt ettevalmistavat tööd andmekaeve meetodite rakendamiseks erinevate prosoodiliste üksuste temporaalse struktuuri analüüsil (1) publikatsioonide läbitöötamine, (2) andmeanalüüsimeetodite valik ja rakendusprobleemide täpsustamine (meetodite realiseerimine R-keskkonnas), (3) lähteandmestiku loomine (signaalide analüüs Praat’is) ja ettevalmistus töötluseks R’is).

Aktsendiga kõne uurimine

Uuriti vene emakeelega (L2) keelejuhtide lühike/pikk kategooriate ja väldete tajuerinevusi võrdluses eesti keelejuhtidega (L1).

Lühike/pikk kategooria taju

Eesti keeles on hääliku kestus fonoloogiline, st eristatakse lühikesi ja pikki foneeme, vene keeles sellist fonoloogilist vastandust ei esine. Et lühike ja pikk kestusaste eristavad eesti keeles erinevaid sõnu, näiteks sada vs saada, kala vs kalla), siis on lühike/pikk kategooriate kuuldeline eristamine ja korrektne hääldamine suulise kommunikatsiooni seisukohalt väga olulised. Kui eesti keelt võõrkeelena kõneleja emakeele fonoloogilises süsteemis ei ole kestus kontrastiivne, siis on kestuskategooriate omandamine raskendatud. Stiimulikorpus koosneb neljast seeriast: 1. isoleeritud vokaal /a/ kestusega 90 kuni 200 ms, kestust muudetakse sammuga 10 ms 2. sõna sas/saas: C1 = C2 = 110 ms, vokaali kestust muudetakse 80 kuni 160 ms sammuga 10 ms 3. sõna sas/saas: C1 = C2 = 80 ms, vokaali kestust muudetakse 80 kuni 160 ms sammuga 10 ms 4. sõna sas/saas: C1 = 80ms, C2 = 110 ms, vokaali kestust muudetakse 80 kuni 160 ms sammuga 10 ms Tajukatses esitati stiimulid kuulajatele juhuslikus järjekorras (iga stiimul esines testis viis korda), kuulajate ülesandeks oli otsustada, kas vokaal oli lühike või pikk. Katsealusteks olid 10 vene emakeelega ja 10 eesti emakeelega isikut. L1 katsealuste kategooriapiir isoleeritud vokaali korral oli keskmiselt 140 ms, L2 kuulajate jaoks oli tajupiir 150 ms juures, kusjuures kategooria piiriala oli tunduvalt laiem kui eestlastel. Ka sas/saas stiimulijadades oli kategooriapiir L1 rühmal lühema vokaalikestuse korral (115-120 ms), L2 katsealustel oli see 120-125 ms ümber (sõltuvalt C1 ja C2 kestusest).

Vältetaju

Eesti välted on prosoodilised üksused, mis põhinevad rõhulise ja rõhuta silbi osiste kestusmallide vastandusel. Et vältevastandus vene keeles puudub, siis on vene emakeelega isikutel raskusi eesti väldete korrektse tajumise ja hääldamisega. Tajutestiks koostati stiimulikorpus, mille aluseks on meeskeelejuhi isoleeritult hääldatud 2.välteline sõna /saada/. Stiimulikorpuse loomisel modifitseeriti lähtesignaali järgmiselt: Q1/Q2 stiimulijadade korral: C1 = 80 ms V1 = 80 – 160 ms sammuga 20 ms (V1/C1 = 1.0 – 2.0) C2 = 80 ms V2 = 140 – 180 ms sammuga 20 ms (V2/C2 = 1.75 – 2.25) Esimese stiimulijada korral oli põhitooni sagedus konstantne, teise jada korral on tegemist tüüpilise Q1/Q2 F0-kontuuriga. Kokku on stiimuleid 30.

Q2/Q3 stiimulijadade korral: C1 = 80 ms V1 = 140 ja 160 ms C2 = 80 ms V2 = 60 – 140 ms sammuga 20 ms

Põhitooni sagedust muudeti järgmiselt: esimese jada korral on põhitooni sagedus konstantne, teise puhul on tegemist tüüpilise Q2 kontuuriga, kolmandal – tüüpilise Q3 kontuuriga ja neljanda jada korral muudetakse F0 kontuuri sõltuvalt kestussuhtest: Q2 kestussuhte korral on tegemist Q2 kontuuriga, Q3 kestussuhte puhul Q3 kontuuriga. Tajukatses esitati stiimulid kuulajatele juhuslikus järjekorras (iga stiimul esines testis viis korda), Q1/Q2 stiimulijadade korral oli kuulajate ülesandeks oli otsustada, kas tegemist on sõnaga sada (Q1) või saada (Q2); Q2/Q3 stiimulijadade korral – saada (Q2) või saada (Q3). Katsealusteks olid samad isikud, kes osalesid lühike/pikk tajukatses. Kui Q1/Q2 jadade korral on L1 ja L2 rühmade tulemused üsna sarnased, siis Q2/Q3 jadades esinesid L1 ja L2 rühmade tulemustes suured erinevused.

 
projects/variatiivsus/tulemused2009.et.txt · Last modified: 2011/05/25 15:35 by einar